Euro kasutusele võtmisega seotud seadusemuudatused jõuavad Riigikogusse
Valitsus kiitis heaks ning saatis Riigikogu menetlusse euro kasutusele võtmisega seotud seadusemuudatused. Euro kasutusele võtmise seaduse ja riigilõivuseaduse eelnõude eesmärk on viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning luua eeldused euro kasutusele võtmiseks Eestis 2011. aasta 1. jaanuarist.
Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Riigilõivuseaduse eelnõus arvestatakse riigilõivude määrad eurodesse ning lõivumäärad ümardatakse reeglina isikutele soodsamas suunas. Eelnõus on toodud peamised printsiibid euro kasutuselevõtul – näiteks sularahavahetuse ja hindade ümardamise põhimõtted. Rahvusvaluuta vahetumisega seonduvad kulud katavad nii avalikus kui erasektoris isikud ise.
Euro asjatundjate komisjoni esimehe Tea Varraku sõnul puudutab eurole üleminek otseselt kõiki Eestiga seotud inimesi. „Et muuta kõigile inimestele, ettevõtetele ja ka riigiasutustele euro kasutuselevõtt võimalikult sujuvaks, tuleb teha muudatusi nii seadusandluses kui infosüsteemides. Oleme valmis 1. jaanuaril 2011 euro kasutuselevõtuks,” sõnas Varrak.
Euro kasutuselevõtt Eestis toimub eelnõu järgi kohese järsu üleminekuna ning alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis ametlik maksevahend euro. Kuigi üleminek toimub n-ö päevapealt, toimub alates €-päevast (euro ametlikult kasutusele võtmise päev Eestis) kahenädalane krooni ja euro paralleel¬käibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.
Eelnõu järgi vahetatakse pangakontodel olevad kroonid €-päeval automaatselt eurodeks keskkursi alusel ning teenustasuta. Eelnõu kohaselt on sularaha võimalik vahetada kõigis sularahateenuseid osutavate krediidiasutuste kontorites eurodeks keskkursiga ja teenustasuta kuue kuu jooksul alates €-päevast. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.
Hinnasurve vähendamiseks ümardatakse avalik-õiguslike tasude kroonisummad eurodesse reeglina maksumaksjale soodsamas suunas, erandiks on trahvimäärad, sunniraha ning keskkonnakahju hüvitamise määrad.